Hooldus: talvel-kevadel/sügisel-suvel

Üldised näpunäided
Külma ilmaga toime tulemiseks vajavad õues elavad koerad erilist hoolt. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata vanematele ja lühikarvalistele loomadele ning kutsikatele.
Kõikide koerte puhul on just talvekuudel oluline korralik toitmine. Õues elavad loomad vajavad talvekuudel umbes 25% võrra rohkem toitu kui soojal ajal. Suurem toidukogus on vajalik, et toota kehatemperatuuri säilitamiseks rohkem soojust. Toas elavad koerad seevastu võivad vajada talvel vähem toitu, kuna nende liikumisvõimalused on piiratumad.
Talvel tuleks regulaarselt kontrollida koera käpaaluseid. Lumi ja jää tuleks varvaste vahelt karvade küljest eemaldada. Niisked käpad aga tuleks hoolikalt kuivatada. Niiskus, mis jääb varvaste nahale, võib põhjustada valulikku põletikku. Talvel on tavalisim nahaärritaja jäätumisvastane keemiline liiva-soola segu. Kui seda kasutatakse palju ja koer sellega sageli kokku puutub, tuleks koera käppasid peale igat jalutuskäiku pesta.
NB! Külmumisvastane vedelik (antifriis) on loomadele allaneelamisel äärmiselt mürgine!!! Selle magus maitse aga meelitab sageli koeri ja kasse seda lakkuma. Kogemata mahavoolanud külmumisvastane vedelik tuleks seega viivitamatult ära koristada.
Koertel võib sageli talvekuudel esineda naha kuivust. Nahka kuivatab niiskusepuudus. Sage harjamine – kammimine aitab stimuleerida nahanäärmetes õli eritumist ja nahk ei kuiva liialt.
Aeg-ajalt juhtub, et kutsikad sattuvad hoogu ja palju mängivad, ning ei näita, et nendel on külm. Tulemuseks võivad olla külmakahjustused. Kõige tavalisemad külmakahjustuste kohad on kõrvaotsad, käpapadjad ja sabaots. Külmunud kohti tuleks soojendada käesoojas (kindlasti mitte tulises) vees ja siis näidata koera kontrollimiseks ka loomaarstile.
Lahkus ja tähelepanelikkus on koerale talvekuudel parimaks hoolitsuseks. Kui koer väriseb või keeldub mängimast, tähendab see, et tal on liiga külm. Temperatuuri langedes alla miinus 10 kraadi kutsikatekooli ei toimu.

Trennis ja jalutuskäikudel

 Jalutuskäikudele tasub kaasa võtta “pikniku tekki” – seda saab panna lume peale, istuda rahulikult ja puhastada kutsikale käppasid ja madalatel koertel ka karval peal tekkinud lumepallidest
 Jalutuskäigud olgu lühikesed: lume sees jooksmine on palju raskem füüsiline koormus kui jooksmine murul ja isegi raskem kui jooksmine liiva peal! See on tõesti raske füüsiline koormus, me ei tohi kutsikat üle koormata! Täiskasvanule (sport)koerale see on hoopis väga kasulik!
 Jätke meelde, et lume peal jooksmine pole lihastele ja liigestele ohtlik, võrreldes jää peal jooksmisega! Viimane võib tekitada väga tõsist traumat!
 Koerale on ohtlikud mitte just külm ilm, vaid piigem niiskus ja tuul.
 Nii kaua, kui koer liigub, ei ole tal külm. Samas, kui ta liigub, ei vaja ta ka mantli. Enne koju sõitu tuleb mantel koerale selga panna, et ta saaks natukene sellega liikuda (teeks ta soojaks) ja siis alles panna mantliga koera külma autosse.
 Ärge unustage, et koerad ka talvel tahavad juua ja nad peavad jooma. Alati võtke kaasa koerale sooja vett või puljongi termoses.
 Olge ettevaatlikud jalutades tundmatus kohtades – koer võib ootamatult kukkuda mingi lumega kaetud auku või jää alla vette. Päästes koera ärge ennast ohtu sättige!
 Jalutades tänavatel üritage vältida soolat – las koer kõnnib lume peal. Kui minnes üle teed koera käppakesed ikkagi sattusid soola sisse – ruttu pange koera kõnnima puhas lumes. Koju tulles, isegi kui teile tundub, et käpad on OK, tuleb ALATI neid pesta (puhta sooja veega) ja kuivatada. Enne jalutukäiku käpasid võib kaitsta spetsiaalse käpavahaga (küsige vetarsti käest). Lühikäpalistel koertel on soovitatav puhastada ka kõhualust – kui koer soola ja teisi teede jäätumise vastaseid kemikaale sisse lakub, võib see olla talle surmavalt ohtlik.
 Pikakarvalistel koertel on soovitatav varvastevahelised karvad lühemaks teha (need ei kaitse külmetuse eest). Pikkade lontis kõrvade ja pika karvaga koertel võib ka kõrvaotsad käpavahaga kokku määrida, see takistab lumeklopide kogunemist kõrvaotstesse.
 Selleks, et kutsikas ei saaks hiljem artriiti, ärgi jalutage pikalt ning vältige jalutamist paduvihma ja lörtsiga.
 Kuna lume all võivad olla klaasikillud ja muud teravad esemed, koju tulles kindlasti kontrollige koeral käpapadjakesed! Külma ilmaga pisitraumad ei veritse tänaval, aga hakkavad veritsema kodus või autos (soojas ruumis).
 Ärge unustage õigeaegselt lõigata kutsikal küüned!
 Tuisuga ei ole soovitatav kutsikat jalutusrihma otsast lahti lasta – ta võib lume ja jääga lõhnataju kaotada ning ära kaduda.
 Kunagi ei tohi koera üksi autosse jätta, sest auto võib muutuda külmkapiks ning koer võib ära külmuda.
 Ärge harjutage kutsikaga lumepalli-mängu! Lund süües võivad nad saada kurgupõletiku.

 Juba veebruaris ärkavad metsades ussid. Kutsikaga metsas jalutades olge väga ettevaatlikud – mao hammustus võib väikest kutsika ära tappa. Kui elate piirkonnas, kus on palju rästikuid või kavatsete sõita kohta, kus loomaarst on kaugel, on mõistlik varuda hüdrokortisooni tabletid või süstid. Mürgisemad ja seega ohtlikumad on rästikud kevadel. Nad on uimased, ei põgene ning talve jooksul on neile kogunenud kenake hulk mürki. Väga ohtlik on olukord, kui hammustatakse pea- või kõripiirkonda ja keelt – sel juhul võib allergilisest reaktsioonist tingitud paistetus sulgeda hingamisteed. Hammustamisel tuleb ruttu pöörduda arsti poole. Kõik seee kehtib ka mesilase ja herilase nõelamise puhul.
 Puugihooaeg algab juba märtsis (puugile sobib ööpäevane keskmine temperatuur üle +7 kraadi). Kuigi puugid on liikvel kevadest sügiseni, eristub selgesti kaks suuremat ründeperioodi: märts kuni aprill, kui noored puugid asuvad toitu otsima, ja suve teine pool ning sügise algus, kui oma ohvreid varitsevad peamiselt täiskasvanud puugid. Loomakliinikutes ja veterinaarapteekides on erinevaid puugitõrjevahendeid. Soovitame osta „spot on“ täpilahuste (kogus oleneb koera kaalust!). Tilgad pannakse looma turjapiirkonda nagale, kust ta ei saa neid ära lakkuda (pikakarvalistel koertel tuleb selleks karvad kahele poole laiali lükata). Tilgad imenduvad naha rasunäärmetesse ja kanduvad naharasuga üle kogu looma keha või imenduvad vereringesse ning levivad selle kaudu.
 Loomakliinikutes on müügil puugieemaldustangid. Nendega saab loomalt juba kinnitunud puugid eemaldada, ilma et see protseduur kujutaks ohtu eemaldajale. Mitte mingil juhul ei tohi puuki enne eemaldamist üritada lämmatada õli ega piiritusega (suuremas lasevad nad mürgi välja).

 Paljudele koertele meeldib väga ujuda. Koeri tohib ujutada ainult selleks ettenähtud kohtades. Ujumise ajal koerad neelavad palju vett, seega tuleb hoiduda koera ujutamisest solgises vees. Tiheda paksu aluskarvaga koeri tuleb pärast ujutamist hoolikalt kuivatada, et vältida hot spot’i teket. Lühikarvalistel koertel ei tohi lasta pärast märjaks saamist olla tuuletõmbuse käes.
 Hot spot ehk kuum laik on äge märg nahapõletik, mille korral hakkavad väikesesse nahavigastusse sattunud bakterid nahapinna soojas ja niiskes keskkonnas jõudsalt paljunema ning tekitavad naha pindmise kihi ägeda leemendava põletiku. See levib väga kiiresti. Esimesed tunnused on märgunud karv ja intensiivne närimine või lakkumine. Olge ettevaatlikud – hot spot on väga valulik. Pöörduge kiiresti vetarsti poole!
 Autoreisile tuleb kaasa võtta puhast joogivett ning teha joogipause. Autoaken võiks sõidu ajal olla pisut avatud, kuid mitte mingil juhul ei tohi koeral lasta sõidu ajal pead aknast väljas hoida (kõrvapõletiku oht, samuti võivad kõrva või silma sattuda võõrkehad ja putukad).
 Et ohutult reisida, peavad koerad sõidu ajal olema traksidega turvavöö külge kinnitatult, olema puuris või võrgu taha.
 Suvel ei tohi koera jätta päikese käes olevasse suletud akendega autosse, sest seal võib ta eluohtlikult ja väga kiiresti üle kuumeneda. Ka suudab koer närveerides oma kehatemperatuuri eluohtlikult kõrgele tõsta, Kuumarabanduse tunnused on ilastamine, oksendamine, lõõtsutamine, minestamine, krambid. Kuumarabanduse saanud koer tuleb kiiresti maha jahutada ning võimalikult kiiresti pöörduda arsti poole (arstile tuleb kindlaste ette teatada, et vetkliinik jõuaks vajalikke asju ette valmistada).